Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keeleoskuse kõrval on hulk tähtsaid norme
Arstide äraminek Eestist ei ole toimunud äkki, vaid sujuvalt 1990. aastate algusest. Alguses ei saanud Eesti arstid minna välismaale, vaid ravimfirmadesse. Nüüd on ELis vaba tööjõu liikumine ja arstid saavad vabalt tööle suunduda, kirjutab Ida-Viru Keskhaigla ülemarst ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppejõud Aime Keis.
Seotud lood
Meditsiiniuudised küsis haiglajuhtidelt, milliseid muudatusi oleks nende arvates vaja teha nn võõrarstide Eestisse tööle lubamise tingimustes.
Kõiki arste, kes on omandanud oma kvalifikatsiooni väljaspool Eestit, sõltumata sellest, kas haridus on omandatud EL liikmesriigis või väljaspool seda, koheldakse Eestis ühesuguselt. Ka nõuded nende kvalifikatsioonile on ühesugused, kommenteeris terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.
Riigikeelsest tervishoiuharidusest kirjutab Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits.
Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse algatas määruste muudatused, millega leevendatakse oluliselt välisarstide Eestis tööle lubamise tingimusi. Eelkõige puudutab see Venemaalt ja mujalt endise nõukogude liidu aladelt tulevaid arste, kellel on kõige suurem huvi Eestis töötada.
Lastegastroenteroloogias kasutatakse funktsionaalse kõhukinnisuse klassifitseerimiseks Rooma IV kriteeriumeid (1), mille kohaselt jagatakse patsiendid kahte rühma: lapsed alates sünnist kuni nelja-aastaseks saamiseni ja üle nelja-aastased lapsed.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele