Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Geenivaramul on juba 25 000 doonorit
Eesti Geenivaramu geenipangaga on
liitunud juba 25 000 inimest. Suuremate teadusprojektidega saab geenivaramu
alustada aga ikkagi alles siis, kui kogutud on ligi 100 000 geenidoonori andmed,
teatas Geenivaramu.
Seotud lood
Eesti Geenivaramuga on tänaseks liitunud
ligi 26 000 inimest ja teadlased loodavad, et aasta lõpuks saab neid olema 30
000.
Sellel nädalal saavad Tartu
uue kaubanduskeskuse Tasku külastajad ennast ühe
korraga registreerida nii tartlaseks kui geenidoonoriks. Praeguse
seisuga on Eesti Geenivaramusse oma andmed jätnud rohkem kui 23 500
inimest. Eesmärk on aga 100 000 - kuidas selle suunas sammutakse?
Meditsiiniuudised küsisid oma lugejatelt,
kas nad soovitaksid oma patsiendile geenidoonoriks hakata.
Varem kogusid geenidoonoreid peamiselt
perearstid, nüüd aga saabub 2/3 proovidest geenivaramu andmebaasi
sõltumatutest kogumiskabinettidest.
Neuroloogiliste haiguste põhjustatud sümptomeid kirjeldades kasutavad eksperdid sageli jäämäe kujundit.¹ Kõige nähtavamad on sümptomid, mida nende haigustega tavaliselt seostame, näiteks migreeniga kaasnev tugev peavalu või Parkinsoni tõvega patsientide värisemine. Ent need on vaid jäämäe tipp.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele