Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Õendus ja hooldus saab üle 400 miljoni krooni
Aprilli alguseks pidid Eesti maakonnad
esitama sotsiaalministeeriumile hoolduse ja õendusabi arengukavad, mida võetakse
suuresti aluseks 431 miljonit krooni struktuurfondi rahade jagamisel.
Eile avati lahtiste uste päevaga Kuressaare
haigla õendus- ja hoolduskorpuse uus osa. Kokku on hooldusravi käsutuses nüüd
üle 73 voodikoha ning lisaks praegusele 18 töötajale on võimalik tööle
võtta veel viis inimest, kirjutas Saarte
Hääl.
Lääne maakonna hooldus- ja õendusabi võrgu
arengukava eesmärgiks on võimalikult hea elukeskkonna loomine tervishoiu-
ja hoolekandeteenuste integreeritud süsteemi toel.
Alates 4. augustist said haiglad ja
teised hooldusravi teenuse osutajad taotleda EL struktuuritoetuse vahendeid
õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamiseks. 35 statsionaarse
hooldusravi tegevusloa omajat kõigist Eesti maakondadest esitasid
Sotsiaalministeeriumile taotluse investeeringute saamiseks Euroopa
Regionaalarengu Fondist.
Eesti haiglad saavad alates 4. augustist
kandideerida õendus- ja hooldusmeetme rahadele, millest konkurentsitult
suurimat, 123 miljoni kroonist toetust plaanib sotsiaalministeerium oma
arvutuste põhjal Harjumaale.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.