Kunstveresoontega poiss elab tänu Eesti-Saksa koostööle mõnusat elu

Heaoluühiskonna ühe hävitavaima haiguse, veresoonte lupjumise tekkes on arstiteaduses veel palju seletamatut. Hiljutine uuring libistas kattevarju esialgu ühelt tahult.

Kaasasündinud südamerikkega Eesti lastel tuleb edaspidigi loota Saksa arstide kaasabile, sest riigi väiksuse tõttu napib siinsetel doktoritel haruldaste haigusjuhtudega tegelemiseks kogemusi.

Tallinna Ülikooli ja Gruusia Sotsiaalministeeriumi vahelise arengukoostöö lepingu kohaselt koolitavad Eesti sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna tippspetsialistid Gruusia spetsialiste ning Tbilisi ja Gori ülikooli sotsiaaltöö üliõpilasi.

Rice’i ülikooli ja Baylori meditsiinikolledži teadlased suutsid kunstlikult loodud kudedesse veresooned kasvatada.

Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.