Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti arstid kipuvad piiri taha tööle
Ebakindlus tuleviku ees paneb eelkõige
noorarste järjest enam vaatama välismaa haiglate poole - arstide väljaränne
vaibus «headel aegadel», kuid hoogustus taas läinud aasta teises pooles ning
selle aasta seisuga soovib Eestist lahkuda 60 arsti.
Pärast uue töölepinguseaduse jõustumist tuli kõigi arstide-õdede kindlustunnet haavav hoiatusteade Põhja-Eesti Regionaalhaiglast, kus seaduse jõustumise päeval said koondamisteate 26 õde ja hooldustöötajat, kirjutas Postimees.
Seotud lood
Suvine puhkuseperiood on tekitanud
maapiirkondade perearstidele palju muret asendaja leidmisega, sest seaduslikult
toimivat lahendust ei ole.
Selle aasta esimese kaheksa kuuga võttis
Terviseametist välismaal tööle asumiseks dokumendid välja 248 meedikut.
Aasta varasemaga võrreldes on lahkujaid 33,5% rohkem.
Täna, 8. juunil Luksemburgis kohtunud
Euroopa Liidu (EL) terviseministrid jõudsid kokkuleppele, millega kiideti
heaks direktiivi eelnõu piiriüleste tervishoiuteenuste osutamiseks.
Terviseameti andmetel läks 2009. aasta
jaanuariga võrreldes käesoleva aasta esimese kuu jooksul kaks korda rohkem arste
ja õdesid välismaale tööle. Peamiseks sihiks oli Soome.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele