Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kadunud hinged HIVi ravis
Kuigi tervisekaitseinspektsioon on juba üle
kümne aasta pidanud täpset arvestust lisanduvate HIV-diagnooside üle, pole
ikkagi teada, mitmel inimesel Eestis tegelikult viirus on.
Detsembri keskel sai sotsiaalministeerium
valitsuselt loa sõlmida ravimifirmaga GlaxoSmithKline ja hulgifirmaga
Magnum Medical lepingud antiretroviirusravimite (ARV) ostmiseks maksumusega
kuni 67,2 miljonit krooni.
Eestis oli HIV-sse nakatunute arv kõrgeim
2001. aastal, mil tervisekaitseinspektsioon registreeris 1474 HIV-positiivset.
Tänavuse 11 kuuga on registreeritud 372 HIV-positiivset.
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.