Normaalne vananemine peaks kulgema dementsuseta

Dementsuse ravi ja sellesse haigestunud on sel aastal läinud maailma majandustele maksma 388 miljardit naela (triljoneid kroone) ehk ühe protsendi maailma SKT-st.

Eesti Geriaatrite Selts (EGERS) ja Hooldusravi Osutajate Ühendus (HOÜ) avaldad arvamust Psühhiaatrilise abi seaduse väljatöötamise kavatsuse kohta.

Eile, 15.aprillil, kogunesid Rootsis Euroopa teadlased eesmärgiga välja töötada uus üle-Euroopaline strateegia neurodegeneratiivsete haiguste, nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi, käsitlemiseks.

Dementsuse diagnoosi on saanud umbes 6-8% üle 65aastaste populatsioonist kogu maailmas ning nende osakaal järjest suureneb. Kõige sagedasem dementsuse põhjus (rohkem kui 50%-l juhtudest) on Alzheimeri tõbi. Selle diagnoosimise põhimõtetest ja eelkõige neuropsühholoogiliste testide kasutamisest diagnoosimisel rääkisid Lääne-Tallinna Keskhaigla närvihaiguste kliiniku juhataja dr Katrin Gross-Paju ja kliiniline neuropsühholoog Liina Vahter.

Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.