Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arvamus: alkoholi lühisekkumine sobib Eesti esmatasandi tervishoidu
Enam kui kahe kümnendi jooksul on paljudes
riikides arendatud ja toetatud alkoholi riskitarvitamist ennetavate
lühisekkumiste rakendamist esmatasandi tervishoius. Lühisekkumine koosneb
alkoholitarvitamise hindamisest ja vastavalt leitud riskitasemele patsiendi
nõustamisest.
Hiljaaegu oli meedias teade, et
justiitsministeerium soovib uurida korruptsiooni tervishoius. Loomulikult ei ole
emotsionaalselt meeldiv olla sektori esindaja, kus seniste uuringute järgi on
kõige suurem korruptsioon.
Professor Marjo-Riitta Jarvelin töötab
Londoni kuninglikus kolledžis. Oma uuringutes on ta keskendunud alkoholi
geneetikale ehk küsimustele, kuidas mõjutavad geenid alkoholisõltuvuse teket ja
alkoholitalumatust.
Neuroloogiliste haiguste põhjustatud sümptomeid kirjeldades kasutavad eksperdid sageli jäämäe kujundit.¹ Kõige nähtavamad on sümptomid, mida nende haigustega tavaliselt seostame, näiteks migreeniga kaasnev tugev peavalu või Parkinsoni tõvega patsientide värisemine. Ent need on vaid jäämäe tipp.