Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vähk - tapja number üks
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) sõnul
toob rahvastiku juurdekasv ja vananemine kaasa vähki haigestumise
sagenemise.
Haigekassa juhatuse liikme Mari Mathieseni
ettekandest aprillis vähiennetuse teemalisel konverentsil Tallinnas selgub, et
vaatamata riigi investeeritud miljonitele kroonidele ennetustöösse on
emakakaelavähki haigestumus ja suremus 2003. aasta tasemel.
Igaühel on «oma» vähk ja «oma» diabeet!
Selle tõttu ongi vaja personaalset meditsiini. On väga oluline teada, kuidas
geneetiline varieeruvus on seotud inimese talitusega üldse, sealhulgas
käitumisega.
Kuna ühte kolmandikku vähktõvejuhtudest
peetakse ennetatavateks, peaksid Euroopa Komisjon (EK) ja Euroopa Liidu
(EL) liikmesriigid suurendama jõupingutusi vähivastases võitluses, öeldakse
komisjoni raportis.
Neuroloogiliste haiguste põhjustatud sümptomeid kirjeldades kasutavad eksperdid sageli jäämäe kujundit.¹ Kõige nähtavamad on sümptomid, mida nende haigustega tavaliselt seostame, näiteks migreeniga kaasnev tugev peavalu või Parkinsoni tõvega patsientide värisemine. Ent need on vaid jäämäe tipp.