Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Regionaalhaiglas alustab tööd päevakirurgia osakond
Esmaspäeval, 6. septembril alustab tööd
Regionaalhaigla päevakirurgia osakond. Osakond alustab tööd Mustamäel uues
X-korpuses ning päevakirurgilisi operatsioone teostatakse operatsioonikeskuse
kolmes operatsioonitoas.
Seotud lood
Ligi pooled Soomes tehtavad plaanilised
operatsioonid viiakse läbi päevakirurgias, mis esitab väljakutseid ka
valuravile. Helsingi ülikoolihaigla anestesioloog Kristiina Mattila väitekirjast
selgub, et operatsioonijärgne valu on enim levinud põhjus pikemaks haiglasse
jäämiseks ja taastumise venimiseks.
Kui 1990ndate alguses oli päevakirurgia
osakaal Soome kohalikes haiglates 5 protsenti kõigist kirurgilistest
operatsioonidest, siis aastal 2010 olid juba pooled mittekiireloomulised
lõikused tehtud päevakirurgias, kirjutab Mediuutiset võrguväljaanne.
Algava nädala esmaspäevast viiakse TÜ
Kliinikumi päevakirurgia operatsioonid üle Maarjamõisa haiglas
asuvasse uude keskusse. Seal hakkavad patsiendid ärkama mitte palatis vaid
sellest hoopis õdusamas keskkonnas.
Tuleval aastal on haigekassa raha jagamisel
esiplaanil ambulatoorne ravi ning suurima kasvu teeb päevaravi rahastamine,
ütles haigekassa juhatuse liige Mari Mathiesen detsembri alguses toimunud
konverentsil Meditsiin 2011.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele