Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mardna: kas poleks aeg öelda, et meil on nii palju ja rohkem ei saa
Kas ei oleks aeg avalikult välja öelda, et
me saame osutada tervishoiuteenust täpselt nii palju kui meil on raha ja mitte
seada arsti situatsiooni, kus ta peab seda patsiendile selgitama, küsis
Terviseameti järelevalve osakonna juhtivinspektor Peeter Mardna .
Seotud lood
Terviseameti järelevalve osakonna
juhtivinspektori Peeter Mardna sõnul on tahtest olenematu ravi saaja ohjamise
juhised saadetud kõikidele Eesti haiglatele, kes tegelevad psühhiaatrilise abi
osutamisega. Juhis kehtib juba viimased paar aastat.
Seadus ütleb, et ravimeid tuleb kirjutada
välja toimeainepõhiselt. Kui seda järgida, aitab see haigekassal oluliselt raha
kokku hoida, rääkis sotsiaalminister Hanno Pevkur arstieetika konverentsil.
Kuu lõpus valmib Nõmme tervisekeskus, kus
alustab tööd Tallinna esimene munitsipaalne perearstikeskus. Kohalike
omavalitsuste halduses olevate perearstikeskuste loomise vajadusest on doktor
Peeter Mardna rääkinud juba aastaid.
Tartu Ülikooli tervishoiukorralduse
professor Raul-Allan Kiivet ütles arstide eetikakonverentsil, et Eesti arstiabi
on üldiselt heal järjel, kuid seda kimbutab rahastamise kriis koos sellest
tulenevate tagajärgedega.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele