Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kai Kimmel: ravimitel vahe ikka on
Vaatamata ravimiameti kinnitusele, et
geneeriliste ja originaalravimitel ei ole vahet, tõdeb apteekrite liidu esinaine
Kai Kimmel, et need ei ole sajaprotsendiliselt võrreldavad.
Eesti Ravimiameti peadirektori asetäitja dr
Alar Irsi sõnul esitas ravimifirma Merck Sharp Dohme OÜ tegevjuht
Konstantin Rebrov Vikerraadio saates Reporteritund valeväiteid
geneeriliste ravimite kohta.
Ravimitootjate Liidu juhi Riho Tapferi
sõnul jagab Ravimitootjate liit ravimiameti seisukohta, et kõik Eestis müügile
lubatud ravimid on patsiendile ohutud ja efektiivsed, kuid erinevused tulevad
lisa- ja abiainetest.
Sotsiaalministeerium lükkas ümber arvamuse,
nagu oleks Euroopa Liidust tulnud meile Eestisse ettekirjutus patsientide liiga
suure omaosaluse eest ja seetõttu on hakatud nüüd odavamate ravimite kohta
selgitustööd tegema.
Haigekassa analüüsi järgi võiksid ainuüksi
kõrgvererõhutõve all kannatavad patsiendid säästa ravimitelt 100 miljonit krooni
aastas, kui kasutaksid kallite rohtude asemel odavamaid.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.