Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestis loodud inimgeenidega hiir aitab leida ravimit C-hepatiidi vastu
Tartu ülikooli teadlane Mario Plaas loob
viimased 12 kuud esimest inimgeenidega hiirt, kes nakatuks c-hepatiidi
viirusesse ning annaks seeläbi ravimifirmadele võimaluse looma peal katsetada
ravimit selle nakkushaiguse vastu.
Eestis on C-hepatiidiga nakatunuid
hinnanguliselt 1,5% elanike arvust ehk üle 20 000 inimese. Paraku ei tea enamus
nakatunuist, et nad viirust kannavad.
Sel nädalal saadab teadlane Mario
Plaas USA tippülikooli poole teele esimesed hiired, kes on oletatavasti
võimelised nakatuma C-hepatiiti – see tõotab läbimurret maailmas enim levinud
viirushaigusele ravi otsimisel, kirjutas Tartu Postimees.
Nobeli meditsiiniauhinna laureaadid on sel aastal Mario R. Capecchi, Oliver Smithies ja Martin J. Evans. Teadlased pälvisid tunnustuse avastuste eest tüvirakkude ja DNA rekombinatsiooni vallas.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.