Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Patsiendi omaosalus peab kasvama
Eesti tervishoius on raha väga palju, kuid
seda kasutatakse vastutustundetult. Kolmanda osapoole ehk patsiendi vastutus ja
kontroll puuduvad, aga kuni patsiendi vastutus ei suurene, ei muutu olukord
paremaks.
Seotud lood
Plaani kuulub veel 50protsendise soodusmääraga
retseptiravimite 12,79 eurose piirmäära kaotamine, kuid selles osas puudub
üksmeel haigekassaga. Veel kuulub meetmesse retseptitasu vähendamine ja ravimite
käibemaksu alandamine, kuid neid pole ministeerium veel tõsiselt kaalunud.
Aasta-aastalt on haigekassa vähendanud Tapa
haiglas eriarstiabi finantseerimist. Ümberkaudsed perearstid kardavad, et kogu
eriarstiabi koondub Rakvere haiglasse, mis jätab Tapa piirkonna eriarstideta.
Samas võitleb ka Rakvere haigla rahastamise nimel.
Kui 1995. aastal kaevati tervishoiuteenuste
kvaliteedi ekspertkomisjonile võimalike ravivigade pärast kahel korral ja
komisjon arsti viga ei tuvastanud, siis aasta-aastalt on kaebuste hulk tunduvalt
kasvanud ning mullu tuvastas komisjon 20 korral arsti vea, kirjutas Eesti Päevaleht.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele