Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arvamus: pereõed retseptiõiguse ootel
Eesti Perearstide Selts esitas 2009. aasta detsembris sotsiaalministrile ettepanekud Eesti tervishoiusüsteemi korrastamiseks, sh tehti ettepanek anda pereõdedele piiratud retsepti väljastamise õigus. Hetkel õdedel seda õigust veel pole.
Pereõdedele piiratud retseptiõiguse andmise
tähtaja paikapanemiseni ei jõutud ka 14. detsembril
sotsiaalministeeriumis toimunud arutelul. Küll lepiti seal kokku, et
kõnelused jätkuvad tuleva aastal 8. veebruaril ja osapooltele
tutvustatakse lähtepaberit.
Eesti õdede esindajad käisid oktoobri lõpus
sotsiaalministeeriumis arutamas soovi anda 2011. aastast pereõdedele piiratud
õigus retsepte välja kirjutada.
Pereõed saavad korduvretsepti väljakirjutamise õiguse ning neil tekib võimalus näiteks diabeedi ravimite ja kõrgvererõhutõvevastaste ravimite väljakirjutamiseks.
Kui Soomes on iga tuhande elaniku kohta 12
meditsiiniõde, siis Eestis kuus. Igal aastal rändab välismaale aga rohkem
õdesid, kui neid siin välja koolitatakse.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.