Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Austraalia teadlane nahavähi vaktsiini jälil
Viimaste aastakümnete jooksul on nahavähist
saanud üks võimsamatest ja kardetumatest vähivormidest. Päevitunud jume on moes
ja nii levib naharakkudest tekkiv kasvaja jõudsasti. Vähiekspert professor Ian
Frazer on aga suure läbimurde serval – teadlane loodab lähima aasta jooksul
välja töötada nahavähivastase vaktsiini, vahendas ERR-i teadusportaal.
Seotud lood
Suurbritannia Leedsi ülikooli teadlaste
hinnangul ei saa väga kahvatu nahaga inimesed viibida piisavalt pikka aega
päikese käes, et nende keha toodaks vajalikul hulgal D-vitamiini, vahendas ERR Teadusuudised.
Kui klassikalised vaktsiinid tutvustavad
immuunkaitsele kahjutekitaja nõrgestatud või surnud varianti, kohandatakse uued
vaktsiinid geenitehnoloogia abil spetsiaalselt iga üksiku patsiendi haigusele,
kirjutab ajakiri Imeline
Teadus.
Teadlased on jõudnud avastuseni, tänu
millele võiks tulevikus luua universaalse gripivaktsiini, mis mõjub selle
viiruse kõikidele tüvedele, kirjutab ERRi teadusportaal.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele