Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Perearstid digilukku andmeid ei saada
Kuigi enamus Eesti perearste tutvub
digiloos olevate patisentide terviseandmetega, siis ise tehakse sinna
sissekandeid vaid haruharva, kirjutab Tarbija24.
Seotud lood
Eesti e-tervise juht Madis Tiik
ütles Budapestis toimuval Euroopa Liidu e-tervise
töörühma konverentsil, et e-tervis on 21. sajandi
tervishoiusüsteem, mitte IT-projekt.
Ühe haigusjuhtumi raames tuleb teha umbes
poolsada hiireklõpsu, ekraanile avaneb aken, sellesse uus aken, sellesse uus
jne, dokumendi saatmine kestab enam kui paar minutit. Nii kirjeldavad arstid
digilugu, kirjutas Postimees.
Perearstide seltsi juhatuse liige Diana
Ingerainen ja sotsiaalministeeriumi e-tervise osakonna projektijuht Riina Paal
andsid tänasel seminaril "Muutused saatekirjades ja tervisetõendites" ülevaate
perearstide poolt välja antavatest tervisetõenditest.
Perearstidele ette nähtud uuringuraha
alakasutavaid perearste auditeerinud haigekassa märkis, et enamik uuritud
perearstidest täidab siiani tervisekaarte käsitsi, hoolimata sellest, et alates
2003. aastast sisaldab perearstide pearaha ka IT-kulu. Tegelikult on ligi kaks
kolmandikku perearstidest e-tervise süsteemiga küll ühinenud, ent pole rahul
hoopis selles andmete liikumisega.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele