Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eurooplased vaevlevad psüühikahäirete käes
Uue rahvusvahelise uurimuse järgi vaevlevad
paljud eurooplased vaimsete ja neuroloogiliste haiguste küüsis. Peaaegu 165
miljonit inimest ehk 38% populatsioonist kannatab igal aastal selliste
psüühikahäirete käes, nagu depressioon, ärevus, unetus või dementsus, vahendas
ERR-i teadusportaal.
Seotud lood
Sageli ei piisa ainult ravimitest, et
psüühika- ja käitumishäirete ravis oodatud ja ajas püsivat tulemust saavutada.
Ravimite kombineerimist või üldse asendamist psühhoteraapiaga tuleb nimetatud
häirete ravis üha sagedamini ette.
Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) asus oma
hiljutises otsuses (asjad 39446/06 ja 33849/08) seisukohale, et isikud võib
nende tahtest olenemata paigutada psühhiaatriahaiglasse vaid juhul, kui asutus
on selleks sobilik.
Vaatamata kogukondade pidevale arengule on
laste vaimse tervise probleemide tähtsus suurima terviseprobleemina arenenud
riikides kasvamas. Euroopas on laste ja noorukite psüühikahäirete levimus 8%
kuni 23%. Levimus on tõusuteel, eriti psühhosotsiaalsete häirete osas.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele