Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tuvastatati autismile omased näojooned
Inimese nägu ja aju arenevad kooskõlas, mis
algab juba embrüona ja jätkub ka läbi noorukiea, nii et ühe muutus mõjutab ka
teist. Nüüd on Missouri ülikooli teadlased kaardistanud märgatavad erinevused
inimese näo omadustes, mille alusel on võimalik eristada autiste tavalise
arenguga lastest. See teadmine võib aidata teadlastel paremini mõista autismi
päritolu, kirjutas ERRi
teadusportaal.
Seotud lood
Enne vanema lapse aastaseks saamist
eostatud järeltulijatel on kolm korda suurem tõenäosus autismi
tekkeks võrreldes lastega, kelle vanusevahe on vähemalt kolm aastat,
vahendab teadus.err ajakirjas
Pediatrics avaldatud
uurimust.
Yale’i ülikooli meditsiiniteaduskonna
uurijate autismiuurimus, milles rakendati funktsionaalset
magnetresonantstomograafiat (fMRT), on tuvastanud sellise ajutegevuse mustri,
mis võib iseloomustada geneetilist soodumust autismispektri häire (ASD)
kujunemiseks.
Kuigi viimase paarikümne aasta jooksul on
autismi diagnoosiga laste arv plahvatuslikult kasvanud, usutakse, et paljud
autistlike kalduvustega lapsed jäävad diagnoosimata ega saa seetõttu tähelepanu,
mis võiks aidata neil paremini hakkama saada.
Värskete andmete põhjal võib autismil
olla geneetiline taust.
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele