Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Paljud vähihaiged jätkavad suitsetamist ka pärast diagnoosi
USA arstide viimase uurimuse kohaselt
jätkab liiga suur osa suitsetavatest kopsu- või pärasoolevähiga patsientidest
halva harjumusega ka pärast diagnoosi saamist, kirjutas ERRi
teadusportaal.
Seotud lood
Euroopa Komisjoni suitsetamisvastase
kampaania äsja alanud teises etapis loodetakse aidata 25-34aastastel
suitsetamisest loobuda või jätkata tubakast hoidumist.
Suitsetamine hakkab lõhkuma suitsetaja
DNA-d juba minutite jooksul. See pahe põhjustab praktiliselt et kohest
geneetilist kahjustust ja suurendab kiiresti vähi tekkimise riski. Nii näitasid
Minneapolise teadlased ajakirjas Chemical Research in Toxicologyilmunud
artiklis. See teadmine peaks kõlama hoiatusena kõigile neile, kes kaaluvad
suitsetamise alustamist.
Missouri ülikooli teadlased on leidnud, et
suitsetamine on tihedalt seotud isiksusega. Nende uurimistööst selgub, et
isiksuse omadused võivad olla põhjuseks, miks noored sigareti järgi haaravad,
kuid ka vastupidi- suitsetamisest loobumine jätab isiksusele tugeva jälje,
kirjutab ERRi
teadusportaal.
Väga vähe on neid suitsetajaid, kes
pöörduvad perearsti vastuvõtule ainult abi saamiseks suitsetamisest
loobumisel.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele