Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Taastava Kirurgia Kliiniku maine löögi all
Sel esmaspäeval arutas haigekassa auditit,
mis seab ohtu pea 20 aastat veresoonte kirurgiaga tegelenud Taastava Kirurgia
Kliiniku ravilepingu ja töö.
Haigekassa juhatuse liige Mari Mathiesen
vastas Meditsiiniuudiste lugejate küsimustele seoses arstlike eralade
auditeerimisega Eestis. Intervjuu ajendiks oli hiljuti Taastava Kirurgia
Kliinikus läbi viidud järelauditiga, mille tellis haigekassa ja mille tulemusena
sattus ohtu kliiniku töö jätkamine.
Eesti Haigekassa tellitud kliiniliste
auditite eesmärgiks on süstemaatiliselt hinnata tervishoiuteenuse osutaja
kliinilist tegevust ja analüüsida diagnostiliste ning raviprotseduuride
vastavust kehtestatud nõuetele ning hinnata nende mõju patsiendi
terviseseisundile.
Kliinikumi ülemarst ja juhatuse liige
Margus Ulst pakkus välja, et näiteks võiks ravikvaliteeti analüüsida
sotsiaalministeerium, sest määrusega oleks lihtne kohustada raviasutusi esitama
mõningaid ravikvaliteeti peegeldavaid indikaatoreid, kirjutas Postimees.
Elva haigla nõukogu esimees ja ortopeed
Peeter Laasik ütles arstlike erialade auditeerimist kommenteerides, et
absoluutset erapooletust ei eksisteeri ja nii on ka Eestis. Audit on kvaliteedi
protsessi üks osadest ja reeglina on vaja kvaliteedi arendamiseks ning
kontrolliks eraldi asutust.
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.