Krõbe hind jätab abivajajad ravita

Uute efektiivsete innovaatiliste vähiravimite turule tulek rõõmustab eelkõige vähipatsiente ja kindlasti pakub rahuldust ka ravi määravale onkoloogile, sest milline arst ei sooviks oma patsienti ravida parimal tõenduspõhisusele tugineval viisil, kirjutab Eesti Vähiliidu nõukogu esimees, onkoloog Vahur Valvere.

Ravimitootjate esindajad toovad ravimite kõrgetest hinadest rääkides välja, et kogu ravimitööstus võtab väga kõrgeid uurimis- ja arendustegevusega seotud riske, mis kajastuvad ka hinnas, niisamuti nagu investeeringute suurus, mis on vajalik edasiseks innovaatiliste ravimite väljatöötamiseks.

See, kui suuri soodustusi on ravimifirmadel võimalik nö letihinnast teha, sunnib küsima, kui palju õhku on moodsa vähiravi hindades tegelikult. Tundub, et üksjagu, kirjutab vähiravifondi „Kingitud Elu“ juhatuse esimees Toivo Tänavsuu.

Ravimtööstuse areng on viinud selleni, et vähist on hakatud rääkima kui kroonilisest haigusest nagu suhkruhaigus või kõrgvererõhutõbi. Progress on jõudnud ka Eesti haigeteni, kuid osaliselt ja hilinemisega, kirjutab hematoloog Edward Laane.

Lastegastroenteroloogias kasutatakse funktsionaalse kõhukinnisuse klassifitseerimiseks Rooma IV kriteeriumeid (1), mille kohaselt jagatakse patsiendid kahte rühma: lapsed alates sünnist kuni nelja-aastaseks saamiseni ja üle nelja-aastased lapsed.