Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rehemaa: kvaliteedinõudeid ei tohi tuua kättesaadavuse ohvriks
Kas puudulikku erialast väljaõpet saab tööga kompenseerida või mitte ja kas võõrarstidele peab registreerimisel kehtima eesti keele nõue või ei, on kaks peamist probleemkohta, milles osapooled üksmeelt ei ole leidnud, selgus eile tervise- ja tööministri kokku kutsutud ümarlaual.
Seotud lood
Õiguskantsler Ülle Madise avaldas seisukoha kolmandate riikide eriarstide Eesti tervishoiutöötajate registrisse kandmise põhiseaduspärasuse küsimuses, leides, et Terviseamet ei ole rikkunud Eesti Arstide Liidu liikmete põhiõigust võrdsele kohtlemisele.
Tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev kohtus täna erinevate osapooltega, et arutada välisriigis omandatud ja Eestis nõutava eriarsti kvalifikatsiooniga seotud küsimusi. Kohtumisel kaardistati erinevate organisatsioonide arvamused, millised võiksid olla Eestis töötamise lubamise tingimused. Läbivaks põhimõtteks jäi ravikvaliteedi ja tervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamine.
Kuigi tervishoiuteenuste korraldamise seadus ei nõua eesti keele oskust tõendavaid dokumente isikult, kes soovib enda kandmist Eesti tervishoiutöötajate registrisse, nõuab temalt keeleoskust keeleseadus. Vastutus selle nõude täitmise eest on tööandjal, järelvalvet teeb keeleinspektsioon.
Meedikute ja patsientide esindajad toovad kirjas terviseministrile välja, et Eestist on saamas ainus riik Euroopa Liidus, kus välisarstidel on võimalik saada eriarstina töötamise õigus ilma residentuuri läbimata ja riigikeelt oskamata.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele