Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestlannale siirdati Eesti ja Soome arstide koostöös süda
Septembrikuu keskel teostati 37 aastasele eestlannale Helsingi Ülikooli Keskhaiglas südamesiirdamine. Siirdamiseks kasutati Eestist pärit doonorsüdant ning operatsioon toimus kahe riigi arstide osavõtul.
Seotud lood
Käputäis Lõuna-Euroopast pärit arste ei lahenda arstidepõuda Soomes.
Praeguseks on Eesti-Soome südamesiirdamise koostööprojekti käigus Helsingi ülikooli haiglas transplanteeritud kolm TÜ Kliinikumist suunatud patsienti. Viimane neist sel suvel.
TÜ Kliinikumi südamekliiniku kardioloogiaosakonna juht ja vanemarst-õppejõud Märt Elmet viibis septembris Soomes haruldase operatsiooni juures, mille käigus siirdati Soome ja Eesti arstide koostööna esmakordselt Eesti patsiendile süda. Intervjuus ütleb doktor Elmet teiste riikide kogemusele toetudes, et Eestis võiks olla vajadus kuni viie südamesiirdamise järele aastas.
Elundite siirdamine on üks suurimaid meditsiiniarenguid 20. sajandil ning see on sageli ainus tõhus ravi elundipuudulikkuse puhul. Kuid elundite siirdamise abil on võimalik elusid päästa vaid siis, kui on olemas piisavalt elundeid, mida siirdada, kirjutas Portugali vere ja elundite siirdamise instituudi riiklik siirdamiskoordinaator Ana Franca.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele