Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Apteekri abi võib olla määrav suitsetamisest loobumisel
Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon (RHK-10) määratleb tubaka regulaarset tarvitamist kui sõltuvushaigust.
Tervise Arengu Instituudi ja Sotsiaalministeeriumi tellitud viimasest tubakateemalisest uuringust selgus, et üheksa suitsetajat kümnest mõtleb suitsetamisest loobumisele ning kaheksa on selleks teinud otsustava sammu. Uuringu tulemused näitavad, et tubakast loobumise peamisteks põhjusteks on enda või lähedase tervise halvenemine või olulised muutused elus, näiteks lapse sünd.
Suitsetajaid ja inimesi, kes viibivad regulaarselt tubakasuitsu mõjupiirkonnas, ohustab märkimisväärselt kõrgem 2. tüüpi diabeedi risk, võrreldes inimestega, kes pole kunagi suitsetanud, vahendas Science Daily.
Naiste elulemus on pea- ja kaelapiirkonna vähi puhul oluliselt parem kui meestel ja selle üheks põhjuseks on, et naiste haigus avastatakse varem, ütles Tervise Arengu Instituudi osakonnajuhataja Kaire Innos esmaspäevasel vähiliidu pressikonverentsil, mis on pühendatud pea- ja kaelapiirkonna kasvajate teemale.
Eesti ühe staažikaima tubakast loobumise nõustaja Tiiu Härmi sõnul on professionaalne nõustamine ja raviplaan üks tõhusamaid meetodeid suitsetamisest loobumiseks. Nõustajaabiga on loobujate protsent koguni mitmeid kordi suurem, kui iseseisvalt loobudes.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.