Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teaduslik tegevus tuleb lõimida kliinilise meditsiiniga
Sotsiaalministeerium meedianõunik Oskar Lepik kinnitab, et Eesti Geenivaramu projekti investeeritud raha on end õigustanud ning tulevikus tuleks varamu peamiselt teaduslik tegevus senisest rohkem lõimida igapäevase kliinilise meditsiiniga.
Seotud lood
Tõstamaa Tervisekeskus on osalenud aktiivselt geenidoonorite leidmisel. See aeg oli toimekas ja huvitav, igapäevaselt saime oma piirkonna patsiente küsitledes teada midagi, millest oleks muidu ehk mööda vaadanud, kirjutab Tõstamaa perearst Madis Veskimägi.
Geeninformatsiooni alusel toimuva meditsiinilise mõtlemise ja rakenduste edasiviimisel on geenivaramul Eestis olnud väga suur roll, leiab rääkis Tartu Ülikooli Kliinikumi vähikeskuse direktor, onkoloog Peeter Padrik.
Tarvis on teha veel viimane pingutus, koostada kõigile 51 500 geenidoonorile personaalne geenikaart, ja siis saab Eesti Geenivaramu valmis. Milline on suuresti riikliku rahastamise toel valmivast projektist saadav praktiline kasu meditsiinile, on küsimus, milles teadlased jäävad eriarvamusele.
Tuleva aasta riigieelarvest eraldatakse viis miljonit eurot kuni 100 000 geenidoonori geenikaardi koostamiseks.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele