Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Perearstid on jäetud leetrite paanikas omapäi
Terviseamet soovitab leetrite ohuga seoses testida leetrite vastaseid antikehi, kuid see maksab. Aasta lõpus niigi uuringufondi ära kasutanud perearstid on surve all: kes selle kinni maksab?
Seoses Eestis 12aastase lapse leetritesse haigestumiste juhtumiga uuris Meditsiiniuudised, kui tõhus on leetrite vaktsiin. Selgub, et ehkki esimene vaktsiin tehakse aastaselt, ei mõju see 10-15% lastest. Teise, kaitset kinnitava vaktsiini saavad lapsed alles 13aastaselt.
Kolmest viimasel kuul leetritesse nakatunud inimesest üks oli Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) ämmaemand, kes jõudis enne diagnoosi saamist ka sünnitusosakonnas mitu päeva tööl käia. Haigla kutsus täiendavasse kontrolli umbes 40 inimest.
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Martin Kadai lisas leetrite vastu vaktsineerimise teemal, et talle teadaolevalt saabus neljapäeval Eestisse täiendav sadakond doosi vaktsiini.
Neuroloogiliste haiguste põhjustatud sümptomeid kirjeldades kasutavad eksperdid sageli jäämäe kujundit.¹ Kõige nähtavamad on sümptomid, mida nende haigustega tavaliselt seostame, näiteks migreeniga kaasnev tugev peavalu või Parkinsoni tõvega patsientide värisemine. Ent need on vaid jäämäe tipp.