Kui varem ei tundnud arstid patsientidele D-vitamiini preparaate soovitades kunagi muret, sest arvati, et paha see ikka teha ei saa, siis hiljutiste uuringute põhjal tuleks Spectori sõnul enne suurte vitamiinikoguste väljakirjutamist kindlasti järele mõelda. Tavaliselt kirjutatakse D-vitamiini välja 800–1000 toimeühikut päevas (24 000–30 000 ühikut kuus), kuid kaks eakate inimestega tehtud uuringut näitavad, et 40 000–60 000 ühiku tarbimine kuus võib olla tervisele ohtlik.
Ühes Austraalias tehtud uuringus, millesse kaasati 2000 inimest, anti katses osalejatele D-vitamiini kas suurtes kogustes või vähemalt nii palju, et selle tase veres tõusis spetsialistide hinnangul optimaalsele tasemele – ja selgus, et see tõstis luumurru riski 20 kuni 30 protsenti. Sarnase tulemuseni jõuti ka Soomes tehtud uuringus, millest selgus, et D-vitamiin ei andnud platseeboga võrreldes paremaid tulemusi, kuid selle võtmine tõstis pisut luumurdude arvu.
Sellegipoolest on raske selgitad, miks D-vitamiini preparaatide võtmine on sageli kahjulik. Mõnedel inimestel, kes viibivad palju päikese käes ja söövad regulaarselt õlist kala, on D-vitamiini tase looduslikult kõrgem kui teistel. Keegi ei ole veel tõestanud, et see oleks kahjulik.
Tavalisest kõrgem D-vitamiini tase võib olla põhjustatud ka geenidest, mistõttu ei pruugi kõigi inimeste ühe puuga mõõtmine Spectori sõnul sugugi mõistlik olla. Kõigi inimeste keha ei pruugi kunstlikult tõstetud vitamiinitasemele positiivselt reageerida. Kui tavaliselt toimub D-vitamiini süntees kehas aeglaselt ja ka selle tase veres tõuseb aegamööda, siis selle aine sisalduse hüppeline tõus veres võib näiteks ärritada meie soolestikus elavaid baktereid, kes toodavad umbes neljandiku kehas leiduvatest vitamiinidest.
Seetõttu tuleks Spectori sõnul kalliste preparaatide asemel investeerida oma tervise eest hoolitsemisesse ja vitamiinirikkasse toitu. Tema hinnangul saab 99 protsenti inimestest sel teel kätte kõik tervislikud vitamiinid, mida nad vajavad.