Leht: Hamba­arstide salajased hinnakirjad

Viimasel ajal on Eesti meediast jäänud mulje, justkui oleks arstiteadlaste vastu alustatud ristiretk. Ei salga, et meie, arstiteadlaste eriala, on seotud inimeste tervisega ning mis muu kütaks kirgi rohkem kui terviseteema. Paraku ununeb, et ka arstid on inimesed ning sellega, et üksikute negatiivsete näidete varal kirjutatakse vihaseid artikleid, ei saa vaikides nõustuda, kirjutab Nordic Hambakliiniku peaarst Kristo Ivanov.

Möödunud aastal tehti Eestis hambaarstivisiite kahe protsendi võrra rohkem kui 2013. aastal. Suurima tõusu on maakondadest teinud Lääne-Virumaa, kus arstikülastuste arv suurenes 11 protsenti. Kõige rohkem kaotasid kliente Valgamaa arstid, olgugi et seal on Lääne-Virumaaga võrreldes tunduvalt odavam hambaid ravida. Suuremat tõusu võiks oodata 2017. aastast, mil riik ka täiskasvanutel hambaravi hüvitada aitab.

TAI andmetest selgub, et mullu hambaarsti külastanud 676 989 inimesest veidi enam kui 9% ehk 63 610 ravi ei vajanud.

Riigikogu teisipäevasel istungil läbis esimese lugemise Keskerakonna fraktsiooni algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (121 SE), mis võimaldab töövõimetus- ja vanaduspensionäridel kasutada proteesihüvitiseks ettenähtud summat hammaste raviks.

Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.