Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kõik lahkhelid haiglast kohtusse ei jõua
Raidla Ellex Advokaadibüroo OÜ juhtivpartner ja vandeadvokaat Ants Nõmper ütleb, et ettepanekuid mittesüülisel vastutuskindlustusel põhineva süsteemi juurutamiseks on tehtud aastaid, progress aga paraku puudub.
Aastaid meditsiini valdkonnas töötanud naine hageb Põhja-Eesti Regionaalhaigla väidetava ravivea eest ja nõuab 53 000 eurot. Hagid haiglate vastu on haruldased ning sotsiaalministeerium kaalub uut ja põhimõtteliselt üsna erinevat ravikahjude hüvitamise süsteemi, mis oleks kohtuväline ja mittesüüline.
Veebruari keskel Põhja-Eesti Regionaalhaiglas toimunud erakondade valimisdebatil kinnitas tervise- ja tööminister Urmas Kruuse, et tervishoiutöötajatele mittesüülise vastutussüsteemi loomine on hädavajalik.
Kaebuste hulk tervishoiuteenuse osutajate vastu kasvab, sellega koos kasvab tõenäosus, et üha rohkem ravijuhtumeid jõuab avalikkuse ette arutamiseks. Praegu puudub tervishoiuteenuse osutajal seaduslik õigus ravi käigus toimunut selgitada.
Tervishoiutöötajate mittesüülise vastutuse vajalikkusest räägiti mõne aasta eest palju, kuid paraku on uue riigikogu ajal tekkinud neisse aruteludesse paus. Selle aasta algul tõstsid sotsiaalministeeriumi ametnikud teema uuesti lauale.
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.