On teada, et DNA järjestuse põhjal saab hinnata inimese pikkust, juuksevärvi, erinevaid haigusriske ja teisi pärilikke tunnuseid. Aga kui täpselt?
Pagaripärm ehk Saccharomyces cerevisiae kasvamas toitealusel. Kaspar Märtens ja Leopold Parts uurisid pargaripärmi genotüübi andmeid, et saada teada, millise täpsusega suudavad meie ja meie lähisugulaste geeniandmed aidata meil ennustada näiteks pärilikke haigusriske.

Seotud lood

Uudised
  • 04.04.16, 15:40
TTÜ geenitehnoloogid said USAst grandi haruldase haiguse uurimiseks
TTÜ teadlased said uurimistoetuse USA Pennsylvania Ülikooli Harvikhaiguste Keskuselt haruldase haiguse uurimiseks.
Uudised
  • 12.02.16, 09:00
Depressiooni taga on geenid ja keskkond
Ehkki depressioon on ligi 50% ulatuses geneetilise taustaga, sõltub suuresti kasvu- ja elu keskkonnast, mil määral see kogu elutegevust mõjutada võiv raske haigus avaldub.
Uudised
  • 01.02.16, 15:15
Britid hakkavad inimembrüote geene muutma
Iseeneslikku raseduse katkemist uurivad briti teadlased said riigi inimviljastamise ja embrüoloogia ametilt loa inimembrüote genoomi muutmiseks.
  • ST
Sisuturundus
  • 15.07.26, 10:07
Mida teha, kui lapsel on kõhukinnisus? Lastegastroenteroloogid selgitavad
Lastegastroenteroloogias kasutatakse funktsionaalse kõhukinnisuse klassifitseerimiseks Rooma IV kriteeriumeid (1), mille kohaselt jagatakse patsiendid kahte rühma: lapsed alates sünnist kuni nelja-aastaseks saamiseni ja üle nelja-aastased lapsed.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele