Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesnäärme vähi varajane diagnoosimine ja aktiivne jälgimine
Tartu Ülikooli kliinikumi uroloog Mihhail Žarkovski annab ülevaate, mis juhul jäetakse mehed eesnäärmevähiga jälgimisele ja mis juhul kohandatakse aktiivset ravi.
Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati täna, 5. oktoobril haigla- ja päevaravi põhjuste statistika 2015. aasta kohta.
Tervise arengu instituudi (TAI) värskete andmete järgi esines Eestis pahaloomulistest kasvajatest kõige sagedamini naha mittemelanoomi, eesnäärmevähki, käär- ja pärasoolevähki ning kopsuvähki.
Neuroloogiliste haiguste põhjustatud sümptomeid kirjeldades kasutavad eksperdid sageli jäämäe kujundit.¹ Kõige nähtavamad on sümptomid, mida nende haigustega tavaliselt seostame, näiteks migreeniga kaasnev tugev peavalu või Parkinsoni tõvega patsientide värisemine. Ent need on vaid jäämäe tipp.