Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Apteekrid ei ole rahul seadusemuudatuste tehniliste detailidega
Eesti Apteekrite Liit pole nõus sotsiaalministeeriumi poolt planeeritud ravimiseaduse muudatustega praegu plaanitaval kujul.
Kuigi üldjoontes võib öelda, et apteekrid on saanud ettenähtud koolitusi täies mahus, siis leidub ka selliseid, kes pole juba kaks aastat ühelgi koolitusel käinud.
Arsti olulisusest tervishoiusüsteemis räägitakse palju, õe olulisusest vähe ja apteeker on peaaegu sama hea kui automaat – ta toimetab kuskil omaette ja temast justkui midagi ei sõltukski. Meie aga arvame, et apteeker on tähtis isik ravisüsteemis.
Ravimitootjate Liit saatis sotsiaalministeeriumile oma täpsustavad küsimused ja arvamuse plaanitavate ravimiseaduse muudatuste kohta. Toome siinkohal mõned punktid.
Neuroloogiliste haiguste põhjustatud sümptomeid kirjeldades kasutavad eksperdid sageli jäämäe kujundit.¹ Kõige nähtavamad on sümptomid, mida nende haigustega tavaliselt seostame, näiteks migreeniga kaasnev tugev peavalu või Parkinsoni tõvega patsientide värisemine. Ent need on vaid jäämäe tipp.