Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maahaigla pediaatril tööd jagub
Viljandi haigla lasteosakonnas on 3–6 ühekohalist palatit, järgmisel aastal ilmselt lasteosakonda enam ei ole, see saab osaks sisehaigusteosakonnast.
Laste arstiabi teema püstitamine viitab süsteemis esinevatele probleemidele. Süsteemide toimivust hinnatakse mitte niivõrd protsesside, kuivõrd tulemuste kaudu. Seega – kuidas hindame eesti laste tervist täna, 21.sajandi teisel kümnendil?
Riigikontrolli tulemusauditi osakonna audiitor Pille Kuusepalu sõnul ei jõua pooled lapsed arsti juurde, kuhu nad on suunatud. Eriti kurb on olukord käitumishäiretega laste puhul.
Eesti Lastearstide Seltsi president Ülle Einberg sõnab, et perearstireformiga paralleelselt oleks pidanud uuendama ja korrastama teise tasandi pediaatrilist abi, mis on siiani tegemata. Praegu on mõrud viljad juba käes.
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.