Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas teise ala arst võib osutada töötervishoiu teenust?
Maksu- ja tolliametil tekkis mure, kui selgus, et nende juures käisid töötervishoiukontrolli tegemas tervishoiuspetsialistid, kelle erialaks ei olnudki töötervishoid.
Täna meie asutuse personalijuhiga rääkides sain aru ühest müstilisest fenomenist, mille üle kunagi kord pead murdsin. Nimelt, miks on silmaarstile nii raske aega saada. On seepärast, et suur osa aegasid on broneeritud töötervishoiuseaduse pärast.
Enamus (92%) hambaarstidest on kogenud skeletilihassüsteemi häireid erinevates piirkondades – kõige enam kaelas (47%) ja alaseljas (35%) selgus 2011. aastal Bialystoki ülikooli hambaarstiteaduse õppejõu Anna Kierklo poolt tehtud uuringust.
Kuigi töötervishoiu ja tööohutuse seadus sätestab tervisekontrollide kohustuslikkuse, oli meditsiinilise töötervishoiuteenusega (töötervishoiuarsti teenus) viimase kolme aasta jooksul kaetud umbes 57% töötajaskonnast.
Neuroloogiliste haiguste põhjustatud sümptomeid kirjeldades kasutavad eksperdid sageli jäämäe kujundit.¹ Kõige nähtavamad on sümptomid, mida nende haigustega tavaliselt seostame, näiteks migreeniga kaasnev tugev peavalu või Parkinsoni tõvega patsientide värisemine. Ent need on vaid jäämäe tipp.