Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Andres Piirsalu: Helikopterilt raha kannatanutele
Tervishoiu vastutuskindlustuse kavast jääb mulje kui järjekordsest helikopteriraha projektist – kannatanul tekiks justkui arsti vea tõttu õigus kindlale summale, kirjutab Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu.
Uus vastutuskindlustuse süsteem praegusel kujul tööle ei lähe, vaja on kaht suurt muudatust. Üldiselt saaks olukordi aga lahendada lihtsamalt, leidis Ellex Raidla juhtivpartner Ants Nõmper Arstide Päevadel tehtud ettekandes.
Kohustus töötada välja ravivigade ja tüsistuste raporteerimissüsteem võiks jääda konkreetsele tervishoiuasutustele, tsentraalselt võiks neid andmed koguda aga terviseamet, leiab haigekassa juhatuse liige Maivi Parv.
Vastutuskindlustuse süsteem on vajalik, et arst saaks keskenduda oma põhitööle, saaks ja julgeks vastu võtta raskeid ja riskantseid otsuseid, mis võimaldavad päästa inimese elu, kirjutab perearst, meditsiinidoktor Eero Merilind.
Arstide vastutuskindlustus loodeti veel 2016. lõpuks valmis saada, eelnõu oli sügiseks justkui olemas, aga läinud nädalal selgus, et vastava seaduseelnõu väljatöötamine on alles algamas ja saab parimal juhul valmis alles 2019. aastal.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.