Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Doktoritöös uuriti rinna- ja soolevähi erineva agressiivsuse põhjuseid
Seni on vähki sageli peetud eelkõige geneetiliseks haiguseks, kuid järjest selgemalt on päevakorras fakt, et energiametabolismiga seotud süsteemides on tekkinud mitmed ulatuslikud muudatused, mida enamasti ei ole võimalik seostada geneetiliste põhjustega.
Haigekassa esmatasandi talituse peaspetsialist Made Bambus rõhutab sõeluuringutest kõneldes, et ravikindlustuse pakutud võimalus tuleks kindlasti oma tervise huvides ära kasutada.
Reedel, 10. novembril peab Eesti Vähiliit 25. tegutsemisaasta juubelikonverentsi, mille sisu on ennetustöö ja sõeluuringud. Küsisime vähiliidu nõukogu esimehelt onkoloog Vahur Valverelt, mis seisus on onkoloogiline ravi Eestis ja mis roll sellel on vähiliidul.
Ida-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog Peeter Kõiva tõi haigla sisekliiniku sügiskonverentsil välja, et korduv peitvere test võiks leida 90% jämesoolevähkidest.
Haigekassa värske ravikvaliteedi aruanne uuris muuhulgas ka seda, kui kiiresti jõuab rinnavähi diagnoosi saanud naine esimesele ravile ja onkoloogi juurde. Selgus, et eesmärki mullu ei täidetud.
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.