Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
EL-i isikuandmete kaitse üldmäärusega kaob senine delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimise kohustus. Samuti toob määrus kaasa uue mõiste – delikaatsete isikuandmete asemel räägime edaspidi eriliiki isikuandmetest.
Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep tõdeb, et kuigi Eesti tervishoiusektor on siiani suurematest küberrünnakutest pääsenud, on selge, et nii see ei jää ja küberruumis olevat vara (isikuandmeid) tuleb hoida sama hoolikalt kui füüsilisi väärisasju.
Selle aasta 25. mail hakkab kohalduma isikuandmete kaitse üldmäärus, mis toob kaasa uusi nõudeid ka meditsiiniasutustele, näiteks andmekaitseametniku määramise kohustus, andmetöötlusregistri pidamise kohustus ja andmekaitsealase mõjuhinnangu läbiviimise kohustus.
Vandeadvokaat Ingeri Luik-Tamme tõdeb, et kuigi arstid tegeleksid meelsamini rohkem patsiendi kui dokumentidega, on hoolikas dokumenteerimine ja patsiendi andmetega töötamine ka haige huvides.
Seoses isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumisega selle aasta 25. maist tuleb kõigil avaliku sektori asutustel, ka sotsiaalministeeriumi allasutustel, määrata andmekaitseametnik.