Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Raviminäidiste jagamine on tõusutrendis
Müügiloa hoidjad jagasid 2017. aastal meedikutele ligi 14% rohkem nii käsimüügiravimite kui retseptiravimite näidiseid.
Ravimiamet andis teada mullu kõige rohkem toetust saanud arstide nimed koos neid toetanud ravimifirmade nimedega ja toetussummadega. Esikolmikus on väga tuntud Eesti arstid, kes on sellise nimekirja tipus olnud ka varem.
Rangete ravimireklaami piirangute tõttu on nii ravimitootjad kui arstid keerulises olukorras, sest kehtivad reeglid lubavad ravimitootjal avaldada üksnes ravimiomaduste kokkuvõttega täielikus vastavuses olevat teavet, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Katri Paas-Mohando (PhD).
Ravimivaldkonna kõiki reegleid on võimalik vaadata pelgalt kaubandusõigusena, aga seda ei tohiks teha, kuna see viib rumalate järeldusteni, kirjutab ravimiameti meditsiininõunik, Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-õppejõud Alar Irs.
Mis on kaudne ravimireklaam ja millised on selle piirid? See on koht, kust arutelu ravimireklaami üle jätkata, leiab Roche Eesti OÜ tegevjuht Kadri Mägi-Lehtsi.
Lastegastroenteroloogias kasutatakse funktsionaalse kõhukinnisuse klassifitseerimiseks Rooma IV kriteeriumeid (1), mille kohaselt jagatakse patsiendid kahte rühma: lapsed alates sünnist kuni nelja-aastaseks saamiseni ja üle nelja-aastased lapsed.