Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hooldekodusse tuleb õde
Rahvastiku vananemine ja krooniliste haiguste levik loob vajaduse parandada hooldus- ja õendusabi kättesaadavust. Õendushaiglad ja hooldekodud on meil olemas, nüüd astus haigekassa järgmise sammu, kirjutab Anneli Kannus, Eesti Õdede Liidu president.
Eesti Õdede Liit kuulutas täna välja õdede ja ämmaemandate aasta Eestis. Maailma terviseorganisatsiooni poolt ellu kutsutud sündmusega juhitakse tähelepanu sellele, et praegu on Eestis täitmata umbes 500 õe töökohta. Eesti tervishoid vajaks aga tegelikult juurde umbes 4000 õde.
Alates 2020. aastast rahastab haigekassa õendusteenust üldhooldekodudes. See annab hooldekodudele võimaluse pakkuda oma elanikele ühtsetel alustel kvaliteetset õendusabi kohapeal.
Õdede abiga saaksime vaimse tervise teenuse kättesaadavust parandada, aga just õdesid on puudu, rääkis Lääne-Tallinna Keskhaigla psühhiaatriakeskuse juhataja Andres Lehtmets Meditsiiniuudiste raadiosaates.
Neuroloogiliste haiguste põhjustatud sümptomeid kirjeldades kasutavad eksperdid sageli jäämäe kujundit.¹ Kõige nähtavamad on sümptomid, mida nende haigustega tavaliselt seostame, näiteks migreeniga kaasnev tugev peavalu või Parkinsoni tõvega patsientide värisemine. Ent need on vaid jäämäe tipp.