Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aastaga on kontrollitud 19,5 miljoni retseptiravimi ehtsust
Üleeuroopalisest ravimite ehtsuse kontrolli käivitamisest täitus 9. veebruaril aasta. Eelmisel aastal kontrolliti 19,5 miljoni retseptiravimi ehtsust, võltsinguid ei tuvastatud.
Nüüdseks üle nelja kuu käigus olnud üleeuroopalise ravimite ehtsuse kontrolli süsteemiga on tänaseks liitunud umbes 70% kõigist ravimikäitlemisega seotud osapooltest Euroopas. Eestist on süsteemiga liidestunud kõik ravimite käitlemisega seotud osapooled. Selle aja jooksul on kõikide riikide peale kokku leitud vaid kaks võltsingukahtlusega ravimit.
Üle-euroopalist ravimite ehtsuse kontrolli on nüüdseks rakendatud veidi üle ühe kuu. Tagasivaade esimesele kuule näitab, et kriitilisi tõrkeid pole esinenud, kuid veateated tekitavad asjatut infomüra.
Eesti asus ühes teiste Euroopa Liidu riikidega 9. veebruarist retseptiravimite ehtsust kontrollima. Kuna süsteem nõuab kulusid, hakkasid kohe ka ringlema jutud, et ravimid muutuvad nüüd kallimaks. Esialgu ei leia see kusagilt kinnitust.
Laupäeval, 9. veebruaril käivitus üleeuroopaline ravimite ehtsuse kontrolli süsteem. Esimeste päevade tagasiside on valdavalt rahulik ja äraootav, kuigi süsteemis on esinenud juba ka tõrkeid.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.