Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sule: kriisist väljumine peab olema väga selgelt koordineeritud
Eesti Haiglate Liidu juht Urmas Sule tõdes, et plaanilise töö taastamine kriisieelsel moel ei saa toimuda üleöö: see on aeganõudev protsess, mis kindlasti eeldab konkreetseid tsentraalseid juhiseid.
Võib öelda, et LTKH infektsioonikontrolli arstil Kerstin Kasel on kriisiajal tekkinud uus hobi: sotsiaalmeedias isikukaitsevahendeid kandvate meedikute pilte vaadates püüab ta leida 5 asja, mis on korras. Alati ei leia.
Riigikogu võttis tänasel istungil vastu valitsuse algatatud riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse, millega nähakse ette koroonaviiruse levikuga seotud majanduslike meetmete elluviimiseks vajalik eelarve.
Confido Meditsiinikeskuse juhatuse liige Kadi Lambot jagab kogemust erakliiniku töö ümber korraldamisega eriolukorras, kus plaaniline töö tuli riigi korraldusel peatada. Lambot tõdeb, et õppida ja muudatusi ellu viia on tulnud kiiresti.
Esimesed meditsiiniettevõtted on saamas töötukassalt kaheks kuuks palgatoetust seoses eriolukorraga, neist kõige suuremale töötajaskonnale saab toetust Taastava Kirurgia Kliinik.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.