Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
COVID-19 kriisi väljumisstrateegia kava sai valmis
Koroonaviiruse levikuga seotud sündmuste ning rahvatervise ja majanduse probleemide lahendamisega tegelev valitsuskomisjon kiitis heaks kriisist väljumise strateegia kava.
Eriolukorra juht peaminister Jüri Ratas selgitas, et väljumisstrateegia eesmärk on määratleda piirangute leevendamise ja järgmiste sammude põhimõtted ja etapid, et saaksime koroonaviiruse levikust tingitud arenguid riigis teaduspõhiselt jälgida ning neile asjakohaselt reageerida. “Eesti eesmärk on panna koroonaviiruse levikule piir ja aidata meie majandusel võimalikult kiiresti taastuda. Samuti tulla kriisist välja tugevama ja ühtehoidvama ühiskonnana,“ lausus peaminister.
Peaminister rõhutas, et piirangute leevendamisega kaasneb paratamatult oht, et nakatunute arv taas mõnevõrra kasvab. Seetõttu on kõigi nende eelduseks ka edaspidi käitumis- ja hügieenireeglite järgimine, näiteks 2+2 reeglist kinni pidamine, maskide ning desinfitseerimisvahendite kasutamine. “Viiruse edasine levik ning kogu riigi võimalikult kiire kriisist väljumine eeldab meilt kõigilt jätkuvat vastutustundlikku käitumist, et meil poleks põhjust piiranguid taas laiendada,” ütles Ratas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Valitsuskomisjon hakkab piirangute leevendamist koostöös teadlaste ja ekspertidega üle vaatama kord nädalas.
Kolm etappi
Väljumisstrateegia jaguneb kolme etappi. Esimene neist oli nakkuspuhangu eskaleerumine. Praegu asume meditsiiniliste näitajate poolest teises ehk stabiliseerumise etapis, mil saame hakata kehtestatud piirangutest sammhaaval loobuma. Kolmas etapp on tavaellu naasmine, mis eeldab muu hulgas valmisolekut järgmiseks võimalikuks haiguspuhanguks.
Kehtestatud piirangud on seatud ajalise prioriteetsuse järjekorda ning seejuures on hinnatud nende mõju nakkuse levikule. Piiranguid hakatakse leevendama sammude kaupa teatud tingimuste täitmisel, kui kokkulepitud mõõdikud seda võimaldavad.
Esimesed sammud on muuseumide ja huvihariduse ning sporditreeningute avamine vabas õhus. Samuti perekonnaseisutoimingute piiratud tingimustes läbiviimine. Järgmisena poodide ja osa teenuste piiratud ulatuses avamine kaubanduskeskustes.
21. aprillil alustati juba plaanilise ravi järkjärgulise avamisega. Kui mõõdikud võimaldavad, avatakse 15. maist koolid nii, et gümnasistid saavad eksamiteks valmistuda ning õpilased, kes seda vajavad, saavad tulla tugiõppele.
Väljumisstrateegia töötas Riigikantselei juhtimisel välja planeerimisgrupp koostöös valitsuskomisjoni, COVID-19 teadusnõukoja ja eri valdkondade ekspertidega.
Haiglad peavad hoidma valmidust koroonapatsientidega tegelemiseks, lisaks on vaja taas käivitada plaaniline töö, mis on kuuajase seisaku vältel kuhjunud – kuid inimesed sooviksid minna puhkustele. Selline olukord esitab haiglatele väljakutse.
Valitsuse pressikonverentsil esinenud terviseameti kriisistaabi meditsiinijuht Arkadi Popov palus tallinlasi, eriti 50+ vanuses, liikumisega ettevaatlikum olla.
Neuroloogiliste haiguste põhjustatud sümptomeid kirjeldades kasutavad eksperdid sageli jäämäe kujundit.¹ Kõige nähtavamad on sümptomid, mida nende haigustega tavaliselt seostame, näiteks migreeniga kaasnev tugev peavalu või Parkinsoni tõvega patsientide värisemine. Ent need on vaid jäämäe tipp.