Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uuring analüüsib koroonakriisi mõju eestlaste vaimsele tervisele
Teadlased soovivad saada ülevaadet Eesti elanike vaimse tervise olukorrast ning uurida, kuidas ja kelle vaimset tervist koroonakriis Eestis enim mõjutas.
Tervishoiuvaldkonna kutseliidud ja tööandjate esindajad alustavad septembri teises pooles läbirääkimisi üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimiseks aastateks 2021–2022.
Sotsiaalministeeriumis esitleti 1. juulil vaimse tervise rohelist raamatut, milles seatakse eesmärgiks panustada senisest enam vaimse tervise probleemide ennetusse, õigeaegsesse avastamisse ja abi kättesaadavusse.
Õdede abiga saaksime vaimse tervise teenuse kättesaadavust parandada, aga just õdesid on puudu, rääkis Lääne-Tallinna Keskhaigla psühhiaatriakeskuse juhataja Andres Lehtmets Meditsiiniuudiste raadiosaates.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.