Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ärevushäire puhul on võtmesõnaks võime kohaneda
Ärevushäirete ennetamisel ja ravimisel võiks olla abi toimetulekuoskuste arendamisest. Vaimse tervise konverentsil pidas regionaalhaigla ja Confido Vaimse Tervise Keskuse psühhiaater Liis Haavistu ettekande ärevushäirest.
Suurem osa ärevushäiretest on ravitavad, kuid abi otsimiseks on vaja esmalt probleemi teadvustada, tõdeb peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.
Psühhiaater Merit Kudeviita tõdes unemeditsiini konverentsil, et ärevus ja unehäired on nii eraldiseisvad kui ka komorbiidsed seisundid, nende vahel on kahesuunaline seos.
Kui tahad, et lapse sooritused oleksid edukad, pead õpetama ta ka lõdvestuma ja puhkama, rõhutab Tallinna lastehaigla vaimse tervise keskuse juht ja psühhiaater Anne Kleinberg.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.