Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hea astma kontroll – aga mis siis ikkagi päriselt töötab?
Eduka astma ravi eeldus on õige diagnoos. Peavad esinema astma sümptomid (vilistav hingamine, hingamisraskus, pingetunne rinnus, köha) ja hingamisteede obstruktsioon. Diagnoosi on parem kinnitada enne püsiravi alustamist.
Veebiseminaril “Mõõdukast ja raskest astmast naljakuul naljatlemata” pidas ettekande Tartu Ülikooli Kliinikum, arst-õppejõud pulmonoloogia erialal Anneli Poola.
Ida-Tallinna Keskhaigla pulmonoloog Kadri Jaama ütleb, et koroonaviirus põhjustab sageli viiruslikku kopsupõletikku, mis võib olla raskem kui bakteriaalne.
Ägedat bronhiobstruktsiooni ravitakse peamiselt inhaleeritavate bronhilõõgastitega. Regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku juhataja pulmonoloog Pille Mukk andis ettekandes “Äge hingamisteede obstruktsioon” muuhulgas ülevaate ka bronhilõõgastite kasutamisest.
Neuroloogiliste haiguste põhjustatud sümptomeid kirjeldades kasutavad eksperdid sageli jäämäe kujundit.¹ Kõige nähtavamad on sümptomid, mida nende haigustega tavaliselt seostame, näiteks migreeniga kaasnev tugev peavalu või Parkinsoni tõvega patsientide värisemine. Ent need on vaid jäämäe tipp.