Üha enam uuringuid on luubi alla võtnud COVIDi mõju lastele
Kuu aega pärast seda, kui kolmeaastane Eran oli kergest COVID-19 haigusest paranenud, toimetas ema Sara Bittan ta kiirabisse. Lapsel oli kõrge palavik, lööve, silmad ja alakeha olid paistes ja punetavad, kõht valutas ja laps nuttis valust.
Eesti esimese haiglana mai lõpust Covid-19 läbi põdenuile kompleksset inter- ja multidistsiplinaarset taastusraviteenust pakkuma hakanud Viljandi haiglasse on seni jõudnud paarkümmend patsienti, kellele on kulunud ohtralt nii ajalist kui personaliressurssi.
Juba mullu nägid arstid, et osa COVID–19 haigestunute kaebused ei taandu isegi kuid pärast põdemist. Praeguseks on selge, et pikk COVID on sündroom, mille ravi hakkab nõudma tervishoiusüsteemilt suurt ressurssi.
Eesti arstide päevade pärastlõunasel sessioonil vaadeldi COVID-19 hospitaalinfektsiooni ja raskete haigete intensiivravi tulemuslikkust. Kolm patsienti II lainest on siiani regionaalhaiglas ravil.
Euroopa Ravimiamet (EMA) kiitis neljapäeval heaks Pfizer-BioNTechi COVID-19 vaktsiini Comirnaty kasutamise 5-11aastastel laste vaktsineerimiseks suure nakkuse levikuga piirkondades.
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.