Nikotiini tarvitamine mõjutab psüühikahäireid ja nende ravi
Nikotiini tarvitamine on olulisel määral seotud psüühilise ja füüsilise tervisega. Kuigi traditsiooniliste sigarettide kasutamine on viimastel aastatel vähenenud, on alternatiivsete tubaka- ja nikotiinitoodete, nagu e-sigaretid ja nikotiinipadjad, populaarsus järjest kasvanud.
Loe AI kokkuvõtet
Nikotiinitoodete kasutamise kasv ja selle mõju vaimsele tervisele on olulised teemad, selgus Tubaka- ja nikotiinitoodete uuringust. Kuigi traditsioonilise suitsetamise määr on langenud, suureneb alternatiivsete toodete, nagu e-sigaretid, tarvitamine. Noorte seas tekitab muret nikotiini kasutamine stressi leevendamiseks, eriti tütarlaste hulgas. Psüühikahäiretega inimeste nikotiinisõltuvus on keskmisest märksa suurem ja mõjutab ravimite toimet negatiivselt, vähendades nende efektiivsust. Nikotiinist loobumine on keeruline, ent oluline samm vaimse tervise parandamiseks; ravimid nagu bupropioon võivad aidata lõpetamisprotsessi. Meditsiinitöötajad peavad võtma arvesse patsientide suitsetamisharjumusi ja pakkuma sobivat toetust.
Taasavaldame psühhiaater Kati Külma ettekande kokkuvõtte vebinarilt 2025 jaanuaris, teemaks suitsetamise ja psühhikahäirete seosed.
Tubaka- ja nikotiinitoodete uuring (2023) näitas, et 23% küsitletud täiskasvanutest ja 7% vastanud õpilastest tarvitab igapäevaselt või peaaegu igapäevaselt tubaka- ja nikotiinitooteid.
Kuigi naisi on tarvitajate seas vähem (48% naistest pole kunagi nikotiini tarvitanud), on seda proovinud enamik meessoost vastajatest. Toodete tarvitamisest on mõelnud loobuda 87% elanikkonnast ja 80% õpilastest.
Noorte hulgas on nikotiinitoodete tarvitamise määr samuti murettekitav. Uuringu tulemused näitasid, et kooliga rahulolematutest õpilastest tarvitab nikotiinitooteid igapäevaselt 16%, samal ajal kui kooliga rahulolevate õpilaste seas on see näitaja vaid 3%.
Peamised tarvitamise alustamise põhjused on noorte seas uudishimu ja soov maandada stressi. Õpilastest hindasid nikotiini proovimise põhjuseks stressi maandamise sagedamini tüdrukud kui poisid. Samuti leiti, et nikotiini tarvitavad esmajoones just rahustamiseks 16–19aastased tütarlapsed.
Uus veebiseminar “Tubakast ja nikotiinist priiks” toimub 22.01.26. Lektoriteks dr Ülle Ani ja psühholoog Lauri Pihkva. Tutvu kavaga ja registreeri SIIT.
Siinkohal oleks oluline mõelda ja analüüsida, miks just tüdrukud proovivad ja kasutavad nikotiini stressiga toimetulekuks rohkem.
Nikotiini tarvitamise ja psüühikahäirete vaheline seos
Nikotiini tarvitamise ja psüühikahäirete vahelist seost on täheldatud mitmes uuringus. Psüühikahäiretega inimestel on nikotiinisõltuvuse tekkimise tõenäosus 2–3 korda suurem kui üldpopulatsioonis.
Depressiooni ja skisofreeniaga inimeste seas on nikotiinisõltuvus eriti levinud – 40–50% depressiooni ja 70–80% skisofreenia diagnoosiga inimestest tarvitab nikotiini.
Nende puhul võib nikotiin aidata leevendada haigusest tulenevaid sümptomeid või ravimitest tingitud kõrvaltoimeid.
Kuigi ATH diagnoosiga inimestel võib nikotiin lühiajaliselt parandada keskendumisvõimet ja vähendada impulsiivset käitumist, võib see pikaajalisel kasutamisel süvendada ATH sümptomeid ja muudab nikotiinist loobumise keerulisemaks.
Hetkel kuum
Ühe osa uuringute kohaselt võib ATH ravimine metüülfenidaadiga toetada nikotiinist loobumist, eriti kui ATH sümptomaatika on tugevalt väljendunud. Samas on uuringuid, mille kohaselt on metüülfenidaati manustamine suurendanud sigarettide suitsetamise arvu.
Nikotiini tarvitamise sageduse tõusu võib näha ka kliinilises töös, seega on oluline patsiendiga lisaks muule ka käsitleda ka seda teemat.
Nikotiini tarvitamine on ärevushäirete ja depressiooniga inimeste seas märkimisväärselt levinud. Ligikaudu 45% ärevushäiretega inimestest (vs 23% üldpopulatsioonist) tarvitab nikotiini.
Kuigi nikotiin võib pakkuda lühiajalist leevendust ärevuse ja stressi vastu, suurendab see pikas perspektiivis nikotiinisõltuvust ning võib ärevushäireid veelgi süvendada. Depressiooniga seotud uuringud on samuti näidanud, et nikotiinisõltuvus suurendab depressiivsete sümptomite tekkimise riski.
Samas on leitud, et edukas suitsetamisest loobumine vähendab perspektiivis depressiooni sümptomeid.
Tasub teada:
Näited psühhiaatrilistest ravimitest, mille plasmakontsentratsiooni suitsetamine mõjutab
Bensodiasepiinid0 – 50% sõltuvalt ravimist
Tritsüklilised antidepressandid25 – 50%
Klosapiinkuni 50%
Olansapiinkuni 50%
Estsitalopraamkuni 50%
Duloksetiinkuni 50%
Haloperidool25 – 50%
Trasodoonkuni 25%
Suitsetamise mõju ravimite metabolismile
Suitsetamine mõjutab mitme psüühilise haiguse ravimi toimet kehas. Tubakasuitsus sisalduvad polütsüklilised süsivesinikud stimuleerivad teadaolevalt maksaensüüme, nagu P4501A2, mis vastutavad paljude psühhotroopsete ravimite metabolismi eest. Selle tulemusena väheneb ravimite plasmakontsentratsioon veres kuni 50%. Näiteks olansapiini ja klosapiini toime võib suitsetamise tõttu olla oluliselt nõrgem. Arstid peaksid ravimeid määrates arvestama patsiendi suitsetamisharjumusi.
Suitsetamisest loobumine on keeruline, eriti psüühikahäiretega patsientide jaoks. Medikamentoossed meetodid, nagu bupropioon ja varenikliin, võivad suurendada suitsetamisest loobumise eduvõimalust kuni viis korda. Siiski on loobumisprotsessi käigus oluline jälgida patsiendi vaimset tervist, kuna võõrutusnähud võivad ajutiselt süvendada psüühilisi sümptomeid. Seega on nikotiini tarvitamise ja psüühikaahäirete vaheline seos keeruline ja mitmetahuline.
Nikotiin võib pakkuda lühiajalist leevendust ning seda tuleks eduka ravikontakti loomiseks ja säilitamiseks valideerida, et edaspidises koostöös oleks patsiendil rohkem valmisolekut nikotiinist loobuda. Oluline on, et perspektiivis süvendab nikotiin potentsiaalselt vaimse tervise probleeme ja suurendab sõltuvuse riski. Arstidel on oluline mõista nikotiini tarvitamise dünaamikat ning pakkuda patsientidele sobivat tuge, et aidata neil sõltuvusega toime tulla ja parandada elukvaliteeti.
Seotud lood
Tervisekassa annab teada, et arstid saavad suitsetajatest patsiendid saata tervisekassa toel saama abi professionaalselt suitsetamisest loobumise nõustajatelt.
Märtsis toimuv vaimse tervise konverents keskendub tänavu isiksushäiretele eri vanuses, mis püsiva käitumismustrina saadavad inimest läbi elu. Konverentsi lõpus aga saame ülevaate, kes on psühhopaat ja kuidas teda aidata.
14. novembril toimus Tallinnas Mövenpicki konverentsikeskuses Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi sügisseminar „Kuidas viljakuskell tiksub?“. Konverentsil osales sadakond meditsiinitöötajat - kokku olid tulnud naistearstid, viljatusraviga seotud spetsialistid ja reproduktiivmeditsiiniga seotud teadlased.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele