Uuringu tulemused rõhutavad vajadust täiendavalt uurida mehhanisme, millega stress võib kaasa aidata infarkti tekkele.
Foto: Shuttertock
Suurima omataolise rahvusvahelise uuringu käigus võrreldi Euroopa kontrollrühma ligi neljasaja 18–49aastase inimesega, kes olid hiljuti põdenud ajuinfarkti ja kellel puudusid traditsioonilised ajuinfarkti riskifaktorid, kirjutas Helsingin Sanomat.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.