Milliseid toite ei peaks sööma, et vältida halba mõju ajule?
Helsingi ülikooli värske uuring näitas, et ülitöödeldud toitu söönud inimestel oli muutusi toitumisharjumusi reguleerivates ajupiirkondades. Samuti olid nad on suurema tõenäosusega rasvunud.
Ühendkuningriigis ja kümnes teises Euroopa riigis tehtud uuringus seostati tavalisest suurema koguse ülitöödeldud toidu söömist suurema riskiga haigestuda suu-, kurgu- ja söögitoruvähki.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.